Kliimamuutused ja Eestile ohtlikud invasiivsed metsakahjurid Heino Õunap metsakaitse osakonna juhataja
Käsitletud liigid: Bursaphelenchus xylophilus männi-laguuss Agrilus anxius (salehundlane) Agrilus planipennis (saare-salehundlane) Anoplophora chinensis hiina-sikk Anoplophora glabripennis aasia-sikk Dendroctonus ponderosae mäestiku-männiürask Dendrolimus sibiricus ja Dendrolimus superans siberi kedrik Lymantria dispar käsnalainelane
Männi-laguuss Bursaphelenchus xylophilus Taksonoomiline asend: ümarussid (Nematoda: Aphelenchida: Parasitaphelenchidae). Pärineb Põhja-Ameerikast. Elab okaspuude puidus. Ameerikas kohalikke puuliike ei kahjusta, küll aga introdutseeritud mände. Võib elada peaaegu kõigi okaspuude surnud puidus. Erandid on elupuu (Thuja) ja jugapuu (Taxus). Võib elada vaid osa männiliikide elusates puudes. Vaid kümnekonna männiliigi puhul põhjustab puude hukkumist, harilik mänd on üks tundlikumaid liike. Aastal 1905 leiti Jaapanis. Nüüdseks levinud ka Hiinas, Koreas, Taiwanil. Aastast 1999 alates levinud Portugalis. Alates 2008. aastast kolm leidu Hispaaniast.
Männi-laguuss Bursaphelenchus xylophilus Levib puidusikkude abil. Algul toitub vaigukäigu epiteeli rakkudest, hiljem puidu sinetust tekitavatest seentest. Väike, valmikuna alla 1 mm pikkune, läbipaistev. Arengutsükkel on lühike: 15 C areng 12 päeva, 20 C areng 6 päeva, 30 C areng 3 päeva. Üks emasloom võib anda 15 päevaga 260 000 järglast.
Männi-puidusikk (Monochamus galloprovincialis) männi-laguussi vektor. http://www.zin.ru/animalia/coleoptera/rus/mongalzi.htm
Männi-laguuss Bursaphelenchus xylophilus Noorte puidusikkude küpsussöömal männivõrsetel satub männilaguuss tervesse puusse. Kolme nädala pärast ilmnevad puul esimesed kuivamise tunnused. 30 40 päeva pärast nakatumist puu kuivab. Nõrgestatud puu asustatakse puidusikkude ja teiste tüvekahjurite poolt. Puidusiku vastsed kaevandavad algul koore all, hiljem puidus. Järgmisel kevadel vastsed nukkuvad nukuhällis puidu pinnakihi all. Laguussi vastsed kogunevad nukuhälli ümber nuku. Kui siku valmik koorub, tungivad laguussid selle kehasse, eriti trahheedesse. Sikud kannavad laguussid uutele puudele.
Männi-laguuss Bursaphelenchus xylophilus Portugal kulutas männi-laguussi tõrjele ja uuringutele 2001. 2009. a. 24 miljonit eurot. Tulemused ei ole head. Männi-laguussi ei suudetud tõrjuda, kui ta oli levinud vaid Setubali poolsaarel. Praegu levinud kogu Portugalis, s.h. Madeira, juba vähemalt kolm leidu Hispaaniast. Nüüd temast lahti saada on vähe lootust. Mitmed takistavad asjaolud: - kahjur on levinud suurel territooriumil; - mägedes on pea võimatu või väga keeruline kahjustatud puid kätte saada või nendega midagi ette võtta; - vektori väljapüük pole reaalselt võimalik; - klimaatilised tingimused metsades suur tuleoht; - eraomandiga seotud probleemid.
Männi-laguuss Bursaphelenchus xylophilus Ameerika põhjapoolsetel aladel, kus keskmine suvine ööpäevane õhutemperatuur jääb alla 20 C, männi-laguuss puude kuivamist ei põhjusta. Euroopas peaks see piir minema läbi Saksamaa. Kas see piir püsib paigal või nihkub aastati? Mis juhtuks Eestis soojadel suvedel? Mida männi-laguussi leidmine Eestis endaga endaga kaasa toob? Ainus kindel viis kahjurist ja siirutajast vabanemiseks on puidu kuumtöötlemine nii, et ka puidu sisemiste osade temperatuur oleks 56 C vähemalt 30 minuti jooksul. Siirutajast vabanemiseks peab puit olema hakitud peenemaks kui 2,5 cm, kuid see ei hävita männi-laguussi.
Saare-salehundlane Agrilus planipennis Taksonoomiline asend: putukad, mardikalised, hundlased (Insecta: Coleoptera: Buprestidae). Looduslik leviala Kirde-Hiina, Jaapan, Korea Vabariik, Mongoolia, Taiwan ja Venemaa (Kaug-Ida). 2002 avastati Põhja-Ameerikas: USA (Michigan, Maryland, Ohio, Virginia), Kanada (Ontario). 2003 avastati Moskvas. Valmik. http://www.nieuwslog.nl/2012/03/23/%e2%80%98nederland-moet-voorbereid-zijn-opkomst-schadelijke-exotische-kever%e2%80%99/
Saare-salehundlane Agrilus planipennis Looduslikud peremeestaimed: Fraxinus chinensis, F. japonica, F. lanuginosa, F. mandshurica, F. rhynchophylla, Juglans mandshurica, Pterocarya rhoifolia, Ulmus davidina ja U. propinqua. Peremeestaimed Põhja-Ameerikas: Fraxinus americana, F. nigra ja F. pennsylvanica. Peremeestaimed Moskvas: peamiselt Fraxinus pennsylvanica, aga ka F. excelsior. Praegu levinud kogu Moskvas. Piki raudteede äärseid puuderibasid paarisaja kilomeetri ulatuses Moskvast kagusse, lõunasse ja edelasse. Moskva kolleegid oletavad, et paari-kolme aastaga jõuab Valgevenesse.
Saare-salehundlane Agrilus planipennis Pärast koorumist ronivad valmikud puu võrasse ning mõnetunnilise toitumise järel on nad võimelised lendama. Valmikud on väga soojalembesed, lendlus toimub soojadel päikesepaistelistel päevadel maikuu keskpaigast juulini. Pilviste ja jahedate ilmade korral ning öösel varjuvad koorepragudes ja lehestikus. Emasputukas muneb 70 90 muna. Vastsed kaevandavad alguses koore all, hiljem puidus ja talvituvad puidu pinnakihi lähedal nukuhällis. Nukkuvad kevadel. Asustab igas suuruses puid alates tüve läbimõõdust 5 cm. Väikesed puud hukkuvad ühe, suured enamasti kolme aasta jooksul. Tiheda asustuse korral võivad ka suured puud hukkuda 1 2 aastaga.
Saare-salehundlane Agrilus planipennis Diagnostilised tunnused: - iseloomulikud serpentiinjad vastsekäigud saare koore all; - iseloomuliku kujuga vastsed koore all; - 3 4 mm laiused D-kujulised valmiku väljumisavad koores ja puidus. Euroopas on teada 72 looduslikku salehundlaseliiki, ükski nendest ei asusta saart. Põhja-Ameerikas ei ole saart asustavaid kohalikke salehundlasi. Vastsekäigud koore all. http://www.nederlandsesoorten.nl/nsr/concept/000000016023/recognition Vastne. http://www.mt.nrcs.usda.gov/technical/ecs/plants/technotes/pmtechnotemt48.html
Saare-salehundlane Agrilus planipennis Karantiinne liik nii Kanadas kui ka Ameerika Ühendriikides. EPPO soovitab oma liikmesriikidel käsitleda teda karantiinse kahjustajana. Fütosanitaarsete meetmetena soovitatakse, et saarest kaubad pärineksid kahjustajavabast piirkonnast või oleksid termiliselt töödeldud (puidu ja koore puhul). EPPO poolt soovitatav termiline töötlemine, mille käigus kõik puidu osad kuumutatakse vähemalt 30 minuti jooksul 56 C (rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard ISPM-15), ei tarvitse selle soojalembese liigi puhul olla piisav. Mõnes katses jäi 17 % hakkpuidus olevatest nukkudest ellu kuumutamisel 120 min jooksul temperatuurini 55 C.
Käsnalainelane Lymantria dispar Taksonoomiline asend: putukad, liblikalised, lainelased (Insecta: Lepidoptera: Lymantriidae). Looduslik leviala: peaaegu kogu Euroopa (põhjaosas harvad leiud, Norras puudub); suur osa Aasiast, Põhja-Aafrika. Aastal 1868 introdutseeriti juhuslikult Euroopast USA-sse, praegu levinud rohkem kui 20 osariigis ja mitmel pool Kanadas. Eestis: Kohtla-Järvelt 18.08.1967 1; Tartu lähedalt 2009. a. 1, 2011. a. 1; Sõrvest 20.07.2011 4, 06.08.2011 1. Ülal isas-, all emasliblikas. http://www.pbase.com/image/71373979
Käsnalainelane Lymantria dispar Röövikud toituvad rohkem kui 600 taimeliigist ligi 100 sugukonnast. Eelistatavamad nendest kuuluvad sugukondadesse Rosaceae, Fagaceae, Betulaceae, Salicaceae, Pinaceae, Rutaceae, Aceraceae ja Tiliaceae. Põhjamaades on eelistatumateks toidutaimedeks kased ja pajud. Metsavööndi lõunaosa ja metsastepivööndi ohtlikumaid lehekahjureid Suuremas osas oma levialast ja enamusel aastatel on arvukus madal. Ajuti aga väga kõrge ning röövikud söövad peremesspuud täiesti raagu. Mõju puudele seostub eelkõige defoliatsioonist põhjustatud füsioloogilise stressiga, eriti kui kahjustus kordub mitmel aastal järjest või esineb samaaegselt põuaga. Puude hukkumine on seotud tüvekahjurite ja (või) patogeensete seentega, eriti külmaseenega (Armillaria spp.). Äärmuslikel juhtudel hukkuvad suurtel aladel kõik puud. Kahjustuspuhang kestab 1 5 aastat, vaibub toidupuuduse ja haiguste tõttu.
Käsnalainelane Lymantria dispar Lendlus toimub juulis ja augustis. Munakogumikud (300 450 muna) paiknevad tüvedel, põhjapoolsetel aladel kuni 20 (50) cm maapinnast. Vastsed kooruvad mai esimesel poolel. Nende areng kestab harilikult 40 50 päeva. Vastne. http://www.art.com/products/p14264270-sa-i2893241/agypsy-moth-caterpillar-lymantria-dispar-crawling-on-aleaf.htm Munakogumikud tüvel. http://www.plantsystematics.org/imgs/robbin/r/f_ Lymantria_dispar_29190.html
Käsnalainelane Lymantria dispar Vastsed nukkuvad koorepragudes puude võrades ja tüvedel. Valmikud kooruvad 2 3 nädala pärast. Aasta jooksul areneb üks põlvkond. Eelistab hästisoojenevaid ja valguseküllaseid puhtpuistusid. Nukud. http://www.art.com/products/p964118000-sai4081245/george-grall-gypsy-moth-lymantria-disparpupation-mass.htm
Käsnalainelane Lymantria dispar Nii valmikud kui ka vastsed võivad tuule abil levida kaugele. Massilise paljunemise puhangu ajal munetakse kõikjale: kändudele, oksarisule, kividele, ehitistele, postidele jne. Inimene võib sõidukite, küttepuude, majapidamisriistade ja muu sellisega kanda käsnalainelese mune sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele. Käesoleval sajandil on selle liigi poolt tekitatud kahjustused sagenenud põhjapoolsetel aladel, näiteks Leedus. Aastal 2008 registreeriti esimene käsnalainelase tugevaastmeline kahjustus Lätis Liepaja linna territooriumil oli täielikult raagu söödud 40 ha puistusid.
Tänan kuulamast! Heino Õunap